Ristiku korteri lugu...

Ristiku korter on nüüd jõudnud sinna maani, kus edasine igapäevane blogin oleks mõtetu ja riivakas juba ka meie eralu.

Kõik see nädalake oleme me asju pakkinud ja neid tassinud ja jälle pakkinud. Nokitsemist jagub veel pikaks ajaks aga pesmine on, köök on, voodi on... niiet elamist ei sega.
Martteni tuba on veel koli täis ja ootel.

PS! Otseselt külalisi veel enne novembri lõppu ei oota, kuid ukselt tagasi ka ei saada.

..kui on tugev seljatagune saab teha palju asju...

Tahaksin siia kirja panna ka Meie tänulisti.Oleme ülimalt tänulikud kõigile, kes vähemalt plaanisid meile appi tulla ja veel rohkem on hea meel nende üle, kes tulid ka.

Olge siis tänatud:
Kenny!
Hanno!
Romet S.
Romet V.
Marko!
Martti!
Merle!
Ivan
Kaido
Nastja
Veiko
Prk Vaikre
Andrus!
Kallid kolleegid nii siit kui sealt poolt, kes kaasa elasid!
ja kindlasti ka naabreid, kes selle kõik välja kannatasid.

Aga see blogimine on iseenesest igati tore, kuigi vahel tüütu.
Selline asi annab nii meile kui ka tulevastele tegijatele hea ülevaate ja on abiks meenutamisel.
Ma ei oleks nii palju lugejaid kindlasti lootnud. Edaspidi on plaanis veel mõni vana asi elule puhuda aga sellest blogin juba eraldi.(kui jaksu jätkub)

Seega kallid sõbrad/tuttavad ja muud uudishimulikud (uudishimu pole kindlasti patt) kui aega ja tahtmist jätkub, siis kohtume Ristikus!

Päev 28

Päev 28.
Hakkame juba kuskile, jõudma.

Töötunniarvestus mulle 5 tundi,
Marekile umbes 8 tundi
Markole umbes 10 tundi.

Ma armastan värve. Marekile roheline tuba, mulle punane. Nii jäävadki koduseõjad olemata, ehk siis ühele üks, teisele teine.

Täna õlitasin veel kogu ülejäänud põranda.  Tulin aga pikki tube ja kustutasin järjest tuled, seega ei saa sellest kahjuks pilti pakkuda.

Homme peaks siis asjade pakkimise tõsisemalt ette võtma...

Päev 27- elutuba

Päev 27.
Alustame enne kella ühte ja lõpetame kella kümneest, seega kümme tundi tööd.
Mina Marek Marko.

Elutuba sai täna uue ilme. Seinad, põrand, kõik sai värvi alla. Eeldasin, et värvist jääb puudu, kuid Caparol on võimas ja aitab ühe kihi jaoks ka 2,5l taarast.

Köök sai põranda, koridor sai veel oma viimasestki laudisest (me eelnevalt jälle mõtlesime, et seda küll veel ei puutu aga läks nagu alati).

Leidime ka makulatuurilt aasta 1938. Peaks olema paberite järgi maja ehitusaasta. Pealkiri on küll põnv: "Mis otsustab tulevikusõja" Ja veel üks Saku reklaami näide ka.

Päev 26

Päev 26.

Päeva põhiteema on see, et kelder saab puhtaks ja suur tuba saab osaliselt katte alla.
Töötunde Marekile 6 lisaks õhtune sõit. Markol ja minul 9-10.

Koridoril sai ka teine pool üles võetud. Homme peaks selle krohvimisega ühele poole saada. Siis võiks isegi koristamise ja tolmuvaba elu peale mõelda. Ja see imeline juhtmepundar on osaliselt härra Elioni tekitatud, kes meil käis täna Interneti ja TV sisse panemas. Väga meeldiv noormees, tegi nalja ja oli muidu asjalik lisaks oma põhitööle.

Elutuba sai ka steriilselt valgesks. Mind lausa häiris, oleks peaagu kohe värvima hakanud aga eks see on vaid päeva küsimus.

Päev 25- hakkab looma

Päev 25, kisub pikaks.
Kell üks öösel saame alles tulema. Ja ega niipalju kui plaanis oli ikka tehtud ei saanud.

Aga täna oli tubli päev siiski. töötunde 12-13. Õnneks oli meil abimees ka, niiet ka Markole töötunde 9.

Panin mehed täna naiste tööd tegema. (loe: tapeeti eemaldama) Kõik see, mis seal paarkümmend aastat kogutud on nüüdseks eemaldatud. Ajalugu on hävitatud. Siiski saime tutvuda vähemalt 4-5 erineva mustriga eri aastakümnetest, mõni jonnakam kui teine mahatulemisel.

Pool koridori.
Üks pool on saanud hoopsi uue ilme ja visuaalselt umbes meeter laiemaks. Nüüd veel veidi värvi ja ongi üks pool tehtud. Esialgu sai ju kokku lepitud, et koridori niipea ei puutu aga läks nagu alati.






Ja muidugi magamistuba.
Sealt on veel paar iluravi ja põrandaliistud, siis võib voodi sisse lohistada.
Tapeet sai hästi ja ilus, kuid suur tuld ja päikest siiski ei kannata.

Päev 24-esimene tapeet

Päev 24.

Jõuame 12 ajal. Enne tuleb abivägi rongilt üles korjata. Seega esmalt suurimad tänud tänastele abilistele Merle ja Nastja. Loomulikult ka Siimule, kes lastege koduseks jäi ja naise tapeetima saatis.

töötunde peaks täna tulema siis omadele kümme, Nastjale paar ja Merlele kuus.





Tapeetimine on naiste töö, seega kui tüdrukud olid läinud ja ma veel viimased paanid panin, siis kaitsesin töö iseloomu ja tegin kõik ise.

Marek pani selle ajaga terve sektsiooni maha. Jah just nimelt maha, köögi põrandaks.

Homme tuleb veel tapeeditud toale väike ilulihv anda ja varsti võib sinna magama kolida.
Ootan!..

Päev 23- lammutame jälle

Päev 23.
Pühapäevane laiskus, jõuame alles 12 kohale. töötunde üheksa.

Nokin siit ja nokin sealt, tassin asju ühest toast teise ja siis nokin kogu ülejäänud päeva tapeeti. Kohutav töö, mida rohkem tirid, seda hullemaks läheb. Aga õnneks sai poest normaalne valik tehtud ja uus tapeet on piisavalt paks, et kõik see ära katta, mis seinale alles jäi.

Merle, võid tutvuda homse olukorraga, loodetavasti ei jää Sa rongist maha.




Täna käis meil varustaja-transportöör Romet- Ole Sa tänatud. Teised ainult proovivad ja lubavad aga kohale ei jõua keegi.

Üks tuttav ütles, et uudishimu remondi ajal pole hea näitaja. Vanasti öeldi, et uudishimu teeb kiiresti vanaks. Mulle aga meeldib Kroonika kunagine lause, et uudishimu pole patt. Seega koridori sein sai ka lammutatud. Ei oleks uskunud, et see aeg, kui sinna korterisse see imeline lipimajandus löödi veel ohverdamine teemaks oli. Ei tea kas just ohverdamine, aga nurgas laudise all seisis poolik küünal- nii romantiline.

Kui juba lammutamiseks läks, siis sai koridori veel paar sentimeetrit juurde,  nüüd on meil ka kivisein. Just eile Telliskivis süües mõtlesin, et just kivisein on veel puudu ja nagu imeväel on see ka nüüd olemas. (Palkseina pole veel kahjuks leidnud... )

Ühesõnaga, sai pisut lammutatud.