Päev 9- teeme pauku ka

Päev 9.
Nagu juba tavaks hommikune poeralli.
Korterises jõuame enne kella 12st.

Kikas tahab ikka vägisi naabritega kontakti saada. Seekord ei aidanud ainult alumisest naabrist, või kõrvalelavast. Kui maja korgid välja lasta, siis saab kohe kõigiga tuttavaks. Kui ühest korrast ei aita,siis tuleb kaks korda lasta. Anomaalia- on alati selliste asjade iseloomustavaks sõnaks, kui elektrisüsteem oma elu elab. Kõik jäid siiski õnneks ellu.

Töökas naine! Järjekindlus viib sihile, lõpptulemus saab hea, nüüd on veel väike lihv ja toon ning ongi oma isikliku ajalooga WC uks jälle omal kohal. 3 ust on veel, niiet abijõud on igati teretulnud.






Laed said ka täna pahtli alla, nüüd veel väike tolmutamine ja värske välimus on saavutatud.






WC peaks siis olema esimene koht, mis oma välimuse saab, nagu näha siis edeneb ilusti.







Köök, meie töödejärjekorras üks viimaseid, sai ka täna veidi lapitud.

Iseenesest tubli 8h tööpäev!

Päev 8- veeavarii!

Päev 8- hommikul kähku K-Rautast mõned asjad.

Heliseb telefon, mis ütleb et öösel oli korteris veeavarii..!?
Kiiruga kihutame sinna poole, kuhu niikuinii teel olime-Ristikule. Endal peas kõiksugu mõtted. Kohele jõuds selgub, et vesi oli majas kinni keeratud ja otsest voolamistegevust enam tegelikult ei toimu. Naabrimehe vannituba on küll üle ujutatud, ootame kuivamist ja vaatame, mis saab. Meie pooleliolevas pesemisnurgas uudistavad naabrimees ja Kikas, mis see siis olla võiks... Mitte ei ole näha, kuni põrandalt paitab selline pisike kübara sarnane asi. Nüüd on teada, mis juhtub, kui pimekork otsustab keset ööd pooleks minna.

Aga mis seal ikka, tööga edasi... saadusime siis täna enne kella 10t ja 2st läksime koju lõunaunne. töötunde umbes 4.

Lagi, lahtine maha, ehk saab tuleval nädalal pahtli alla.. Taff uuu...!

Minu uks edeneb küll visalt aga edeneb, homme saab esimene pool valmis, ma loodan.






Selline sai siis tänase seisuga meie pesemisnurk, valamisega peaks ka homme ühele poole saama.

Päev 7- Vesi+uks

Päev 7- ja ongi nädal täis. 
Kikas saabub peale ostlemist 16:30, mina 17:30. lahkume kell 21:00. töötunde 4,5 ja 3,5.



minu tänane lotovõit- WC uks. Ilus ja sile uks tuli välja kui päästa kuuma õhu abil kümneid aastaid vana uks paksu värvikatte alt. Algul ma mõtlesin küll, et kes küll on see tark mees olnud, kes nii ilusa ukse on sellise värvi alla matnud, hiljem aga olin tänulik, sest vastasel juhul ei oleks mul võimalik sellist rahulolu tunda kui kaabitsaga kihi maha jälle kraabin.




Enam ei  ole peldik, nüüd on juba WC.
Isegi soe vesi on jällegi olemas. Homme peaks veelgi oma nägu ja tegu muutma.

Ja kõrvalt naabritega saime ka nüüd tuttavaks. Nimelt oli naabrinaise koridor krohvist varisenud, kui Kikas seina kopsis. Siit tõdemus, kui tahad naabritega tuttavaks saada, hakka remonti tegema.

Päev 6 - edeneb

Päev 6. Jõuame nagu ikka veidi enne kella 6t ja lahkume 9. Kokku kolm tundi tööd. Preili nühkija ja isand Kips.


Kas Pole mitte ilus. Ilusad rohelised seinad, polegi enam nii peldik. Varsti ongi juba valamine ja enam ei mäleta keegi milline peldik see oli.

Mina ei oska siiani muud teha kui lammutada. Tunne on küll, et olen juba tuhandeid naelu sellest põrandast välja tõmmanud aga toad on nüüd naelavabad, koridoris veel mõni nael on. Ukseliistu sain ka peaaegu puhtaks. Seal oli värv alates aastast 1938...


Kas pole mitte tore pikendusjuhe... muuseas on suures toas ainult üks pistik, magamistoas üks kahene. Ja pealegi pole elekter raiskamiseks nagu meie ministrihärra just täna mainis.

Päev 5 Lammutame+ vesi

Saabumine objektile nagu ikka veid enne kella 6te. kokku kolm töömeest + Martten. töötunde 3.

Kolm töömeest- naelakorjaja, transporttööline ja torumees.

Juba 4 päeva korja ja korja neid naelu, õnneks on ka suur tuba juba peaaegu naelavaba. Ega ma midagi muud täna teha jõudnud.



Marko osutas transpordi abi ja uksed said liistuvabaks, nüüd on need vaja veel puhtaks nühkida ja ongi nagu uued. Olen jätkuvalt veendumusel, et ilusad ja soojad asjad ei sünni mitte otse poest vaid ikka läbi käte.


Torumees- torumees tegi täna tubli tööd (Leo: Kikas). nüüd on soe ja külm vesi ka oma torud saanud, ning kööki ruumi juurde tekitatud, tänu boileri uuele asukohale.

 Nendest kahest torust köögi seinas hakkab kunagi voolama vesi,



Ja peldik on ikka veel peldik.....

Päev 4 ikka lammutame

Päev 4.
Lammutamist veel jätkub, õnneks on meil abiks ka lisatööjõud.

peale meeldivaid Tallinna ummikuid jõuame koos tööjõuga alles veidi enne kella 6te. Kella 9ks oleme juba läinud, seega tööaeg 3h.




Tubli töömees Marko võttis üles üles terve koridori põranda ja muutis selle ka naelavabaks.

Naelu on igaljuhul põrandatesse pandud kuhjaga, ju siis oli meeldiv nõuka aeg ja neaelad olid vabalt saadaval. st riigivara. Tänapäeaval vist keegi nii ei raiskaks..



 Koridoris muutusi näete? Jah, praht on ära viidud, hea kui on ikka abitööjõud, peaaegu äsja teenisutsest tulnud, jõudu küllaga.






Tagumine tuba sai siis nüüd naleavabaks ja ootab juba lihvimist, ma ei jõua ära oodata, millala saaks lihvima hakata ja juba mõne meeldiva tooni põrandale anda. Igaljuhul näeb see põrand juba praegu parem välja kui enne.

Marek tegi naabritega ka sundtutvust, ehk siis suutsime neid juba uputada, aga ehk seekord läks õnneks, ja esimene kord antakse andeks, vist jooksis otse seinavahele. Köögis on nüüd külma vee valmidus. Sellest valgest voolikust hakkab lähipäevil voolama vesi.



No ja Peldik on ikka veel peldik, või siis täna veel veidi rohkem peldik. Lähipäevil peaks ka sinna hakkama kuju tekkima, aga ilusad valged voolikud on seinas.

Päev 3- Ostlemine

Päev 3, Ostlemine. See tundub juba raskem kui ehitamine või lammutamine. Tänane päev läks siis selle tähe all. Kõige suuremad tänud neile, kes täna selles protsessis osalesid, nii need, kes raha kokku hoida aitasid, kui ka need, kes transportteenust osutasid.

päev 2 lammutamine

Päev 2. Kuna keegi peab peres raha ka teenima, siis alustasime meie Martteniga kell 11 ja Marek kell 4. kokku meil siis 8tundi, Marekil 4 tundi. Päeva plaan- Lammutada, ja seda me ka tegime...

Minuteada elasid seal eelnevalt üliõpilased. Nagu näha vägagi nutikad, läbipaistev pakketeip oleks küll viimane asi, millega ma kappi parandada plaaniksin aga nagu näha siis püsib küll...aga eks head mõtted tulevad ikka, kui veel arvestada dušinurga alt väljatulnud savupiibud, siis võib ju palju toredaid mõtteid eeldada. Aga selle kapiga on veel omad plaanid, eks need saab vast hiljem realiseeritud.


Martten tubli laps! kogu sellest ajast ta vähemalt 4h kangutas põrandast naelu välja, ise mängis, et need on tema maasikad jne. Abi oli juba 4a küllaga.








Kikas piilus veid naabrite juurde ka, kui lagi ära võtta, siis olid teiste varbad peaaegu näha ...

Selline nägi siis elutuba välja enne äraminekut. Ah jaa eelmiste üürnike naljade juurde kuulub ka papinaeltega kinnitatud tapeet... palju toredaid mõtteid, kas pole.

Selline karbitäis oli poole toa saaks, väikse toa. Seda põrandat tunnen ma nüüd küll millimeetri täpsusega.


Selline ta siis hetkel jäi, pool põrandat on juba naeltevaba...

Esik, kõik lammutasime ära vist, mis lammutada sai ja kõik korjasime kõige kitsama tee peale. Nüüd oleks veel lisatööjõudu vaja, kes selle kõik minema ka viis. Vabatahtlikke?

Peldik... sõnu vist pole vaja..

Siin on siis põrand, 26m2 pappi, mis on korraliku Maali värvi all ja 100 naelaga iga papiplaat kinni löödud. Minu tänane trenn, kellu nurk vahele ja muutkui tirisin... ja siis toppisin kotti. 3 kotti põrandat.

Martteni toast suutsime siis sellise laoplatsi teha.
Ühesõnaga päev läbi, tubli töö!

Projekt Ristiku algab nüüd...

Tegelikult siis juba eilsest. s.o. 21.09. Tänu heale õnnele tuleb meie kolimine nüüd omamoodi põnev. Nimelt lihtsad lahendused ei ole vist meile, ega me muidu ei otsiks alati keerulisemaid lahendusi. seega nüüd siin ta on:

see on siis Martteni tulevane tuba, ise on ta igaljuhul juba rahul, ühel ilusal päeval peaks siin olema kõik vajalik ühele väikesele mehele toimetamiseks

selline on köök, keegi "tark" remondimees oli valmistanud laminaadile aluspinna mõnest sindli tükist ja mõnest lauajupist ja veel mõnest kättesaadavast ja ülejäävast vahendist, niiet vaesel laminaadil ei jäänudki muud valikut kui murduda...
üldislt on ühe perenaise köök. peaks olema meie projekti viimane osa. loodetavasti saab ka väikesest köögist mõnusa koha, kus midagi head küpsetada...

Elutuba.. helesinine unistus, kus meeldivalt aega veeta. loodetavasti on siin peagi mõnus puhkeruum koos väikese söögilauaga, sest kööki ei mahu isegi mitte meie väike pere.

Esik näeb hetkel välja nagu saun. kusjuures võibolla lõpetabki see ilus ja läikiv puit oma raske saatuse just saunas sooja andes, aga eks me sinnani veel jõuame millalgi...

koht kus Keiser jala käib... sinna vist ei soovi hetkel ükski keiser ei jala ega muul vahendil, isegi mitte see Keiser, kes Kormoranides nahkpükse ei pese.. vot sellega on nüüd küll sellised plaanid, et mina neid hästi edasi anda ei oska kuid küll minu tulevane kaasa seda juba oskab, ehk jäätakse mulle siiski värvilahenduse valik, kõik muu tuleb küll made by Kikas

Päev 1 
viisime mõned asjad, hindasime olukorda jne. Uudishimu muidugi tapab, et mis küll seal põrandate all võiks olla, ehk on ikka ilusad lauad, millest saaks sooja ja mõnusa põranda....
Naugu ma juba mainisin, lihtsad lahenused ei käi kuidagi meiega kokku..seega tuli kirves vahele panna ja igaks juhuks vaadata..peale nurga lahti tõmbamist suutsin vaid tõdeda, et nüüd oleme jamas. Põrandal on papi kihi all tõesti laud, niiet nüüd tuleb see välja võtta selle aastaid katnud kihi alt. Paremat tööriista kui kellu ja kirves ei olnud meil selle kiirvisiidile arvestatud, seega tuli läbi ajada käepärasega.. peale 1,5h rapsimist (mul oli isegi selg märg) oli tulemus järgmine...
Ühesõnaga päev 1 kokkuvõte: Paremaks ei lähe midagi, tegime vaid tööd juurde endale (Kikas ütles, et kui me sellega hakkama saame, siis võime vana talumaja ära osta... järjelikult teen remonti ka veel peale keskeakriisi, suren ka liivapaber käes...aga õnnelikuna!

muuseas, see, et Kikas siin pildil on ei tähendaks, et mina midagi ei teinud, minu panus on sellest sodihunnikust u 80 % köögipildil on aga lugu vastupidi